Võbinaprogemisest
Kevin Akkermann
11.04.2025
Ingliskeelsele mõistele vibe coding ei ole praegu head eestikeelset vastet, kuid Gen Z on hakanud sõna vibe hellitavalt võbinaks kutsuma – seega võiks vibe coding olla eesti keeles näiteks võbinaprogemine. Aga kas see hiljuti viraalseks saanud, ainult AI assistentidega programmeerimine on päriselt tulevik?
Me oleme tehisintellektiga ajalooliselt Metsiku Lääne ajastul, kus uusi arenguid tuleb kiiremini kui Vändrast saelaudu. Paar päeva tagasi teatas Shopify tegevjuht, et enne uute töötajate värbamist peaksid praegused töötajad kaaluma oma töö delegeerimist AI-le. See kõlab nagu väga düstoopiline tulevik, kus inimtööjõud asendub robotitega.
Minu arvates seis õnneks nii nukker pole. Kui sellelt pressiteatelt võtta maha turunduslik väärtus, siis Shopify'd tuleks praegu käsitada kui katsetajat. Praeguste AI-tööriistade taseme juures pole veel mõistlik inimesi asendama hakata. Küll aga, nagu ka Shopify tegevjuht memos välja tõi, võiksid töötajad AI oma igapäevatöödesse juba fundamentaalselt integreerida.
Alustavatel programmeerijatel võib tekkida küsimus, kas nad siis õpivad eriala, mida tulevikus enam vaja ei lähe. Kindlalt ei saa midagi väita, aga häid programmeerijaid on vaja alati. Ma ennustan, et barrier to entry (sisenemisbarjäär) võib minna kõrgemaks, mis tähendab, et need, kes oma õpingutes rohkem pingutavad, saavad ka tööle (mis ongi minu arvates normaalne).
Õppimise ajal on minu hinnangul kasulikum kasutada AI-d kas ainult personaalse õpetajana või üldse mitte, aga niisama väikeste projektidega katsetamiseks on Lovable ja Cursor väga head tööriistad. Eks läbi katsetamise õpimegi kõige paremini.
- Kevin